Miks minu turvapadi kokkupõrkes ei avanenud? (Turvapadja täitumise ja mittetäitumise tingimused)
On palju selliseid õnnetusi, mille puhul turvapadjad ei anna täiendavat kaitset.
Nende hulka kuuluvad tagantlöögid, sama õnnetuse käigus autot tabavad korduvad löögid ning nõrgad löögid.
Lisakaitsesüsteemi andurid

|
1 ![]() |
2 ![]() |
3 ![]() |
4 ![]() |
* Teie auto löögiandurid võivad joonisel näidatust erineda.
-
SRS-süsteemi juhtmoodul
-
Eesmine löögiandur (mõnel mudelil)
-
Külgmine surveandur (mõnel mudelil)
-
Külgmine löögiandur (mõnel mudelil)

-
Ärge lööge ega laske mis tahes esemetel tabada turvapatjade andurite kohti.
See võib põhjustada ootamatu turvapadja vallandumise, mis võib põhjustada raskeid vigastusi või surma.
-
Andurite paigaldusasukoha või nurga muutmisel võivad turvapadjad vallanduda juhuslikult või ei pruugi vallanduda, kui peaksid, põhjustades raskeid vigastusi või surma.
Ärge seega püüdke hooldada turvapadja andureid ega nende ümbrust. Laske süsteemi kontrollida kvalifitseeritud töökojas. Kia soovitab pöörduda Kia volitatud esindaja/teenusepartneri poole.
-
Anduri paigaldusnurkade muutmisel eesmise kaitseraua, kere või B-piilari deformeerumisel, kus asuvad külgkokkupõrke andurid, võivad tekkida probleemid. Rikke korral laske süsteemi kontrollida kvalifitseeritud töökojas. Kia soovitab pöörduda Kia volitatud esindaja/teenusepartneri poole.
-
Teie sõiduk on ette nähtud löökide mõju vähendamiseks ja turvapatjade vallandamiseks teatud kokkupõrgetel. Kaitseraua paigaldamine või põrkeraua asendamine mitteoriginaalsete osadega, võib tõsiselt mõjutada teie sõiduki jõudlust kokkupõrkel ja turvapatjade vallandumisel.
Olukorrad, kus turvapadjad täituvad
Esiturvapadjad

Esiturvapadjad vallanduvad laupkokkupõrkel, olenevalt löögi tugevusest, sõidukiirusest või lööginurgast.
Külgturvapadjad ja turvakardinad (mõnel mudelil)


Külgturvapadjad ja turvakardinad täituvad külglöögi korral, olenevalt löögi tugevusest, sõidukiirusest ja kokkupõrke suunast.
Kuigi esiturvapadjad peaksid vallanduma ainult laupkokkupõrkel, võivad need täituda ka muudel juhtudel, kui eestlöögiandurid tuvastavad piisava löögi. Külgturvapadjad ja turvakardinad on mõeldud täituma ainult külgmiste kokkupõrgete korral, kuid need võivad vallanduda ka muudes kokkupõrgetes, kui külgmise kokkupõrke andurid tuvastavad piisava mõju.
Turvapadjad võivad vallanduda ka teekünnisele, teel vedelevale prahile vms otsa sõites. Seega sõitke soovimatu turvapatjade täitumise vältimiseks viletsatel teedel ja kohtades, mis ei ole sõidukitele liiklemiseks ette nähtud, väga ettevaatlikult.
Olukorrad, kus turvapadjad ei täitu
-
Turvapadjad ei pruugi teatavates madala kiirusega kokkupõrgetes vallanduda. Turvapadjad on mõeldud sellistes tingimustes mitte vallanduma, sest nad ei pruugi sellistel kokkupõrgetel pakkuda lisaks turvavöödele täiendavat kaitset.

-
Esiturvapadjad ei vallandu tagantlöögi korral, sest sõitjad liiguvad löögi toimel tahapoole. Sellisel juhul ei paku turvapadjad täiendavat eelist.

-
Esiturvapadjad ei pruugi täituda külgmiste kokkupõrgete korral, kuna sõitjad liiguvad kokkupõrke suunas ja seega ei pakuks esiturvapatjade vallandumine sõitjatele täiendavat kaitset.
Küljeturvapadjad ja turvakardinad võivad külglöögi korral vallanduda, olenevalt löögi tugevusest, sõidukiirusest ja kokkupõrke suunast

-
Nurga all toimuvate kokkupõrgete korral võib löögijõud suunata sõitjad nii, et turvapadjad ei pakuks täiendavat kaitset ja seega ei pruugi andurid turvapatju vallandada.

-
Juhid pidurdavad sageli tugevalt vahetult enne kokkupõrget. Selle käigus vajub auto esiosa madalamale ning võib suurema kliirensiga sõiduki alla tungida. Turvapadjad ei pruugi sellises "allasõidu" olukorras vallanduda, kuna andurite tuvastatud aeglustusjõud võivad sellistes "allasõidu" kokkupõrgetes oluliselt väheneda.

-
Turvapadjad ei vallandu enamike ümberpaiskumiste korral, isegi kui auto on külgturvapatjade ja turvakardinatega varustatud.

MÄRKUSKülgturvapadjad ja turvakardinad võivad siiski vallanduda kui auto paiskub ümber külgkokkupõrke tõttu.
-
Turvapadjad ei pruugi täituda, kui sõiduk põrkub selliste esemetega nagu tänavapostid või puud, kus löögipunkt on koondunud ühte piirkonda ja löögi kogujõudu ei toimetata anduritesse.




