Autode tuvastamine

Järgnevalt kirjeldatud olukordades võib süsteemi tuvastusvõime olla piiratud.

• Esikaamera või radarandur on määrdunud või mõne takistuse poolt kaetud.

• Esikaamera lääts on mõne esiklaasil asuva võõrkeha (nt kleebise, puulehe, putuka vms) poolt blokeeritud või esiklaas selle ees on pragunenud, toonitud või kattekilega kaetud.

• Halvad ilmatingimused nagu tugev vihm või lumi takistab eesmise radarianduri või esikaamera vaateulatust.

• Anduri ja kaamera tööd häirivad tugevad elektromagnetlained.

• Esineb tugev ebakorrapärane peegeldus radarandurilt.

• Esikaamera/eesmise radari anduri tuvastusvõime on piiratud

• Ees liikuv sõiduk on tuvastamiseks liiga väike (nt mootorratas vms).

• Eessõitev sõiduk on esikaamera tuvastusfunktsiooniga tuvastamiseks liiga suur (nt haagisega traktor jne).

• Esikaamera vaateväli on halvasti valgustatud (nähtavus on pimeduse, tulede peegelduse või ees liikuva sõiduki eredate tagatulede tõttu halb).

• Eessõitval sõidukil puuduvad tagatuled või need ei ole sisselülitatud või asuvad ebatavalises kohas.

• Välised valgustingimused muutuvad äkitselt, näiteks tunnelisse sisenedes

• Valgus (nt tänavavalgustus või vastutulevate sõidukite tuled) peegeldub märjalt teekattelt või lompidelt.

• Nähtavust segab pimestav päikesevalgus.

• Ees olev sõiduk liigub korrapäratult.

• Auto sõidab sillutamata või ebaühtlasel teel või sillutis ootamatult muutub.

• Sõidetakse piirkonnas, kus asuvad suured metallkonstruktsioonid, nt ehitusplatsi, raudtee vms. läheduses.

• Sõidetakse maa-aluses parklas või hoone sees.

• Esikaamera ei tuvasta kogu eesolevat sõidukit.

• Esikaamera on kahjustatud.

• Väljas on liiga pime, nt kui autoga läbitakse tunnelit või esituled ei ole sisse lülitatud, kuigi on öö.

• Teele langeb sõiduteel asuva eraldusriba, puude vms vari.

• Sõidate läbi tasulise tee värava.

• Esiklaas on udune, takistades selget vaadet sõiduteele.

• Eessõitva auto tagaosa on osaliselt nähtav. (Auto keerab teise suunda või ümber)

• Auto rappub sõidu ajal halbade teeolude tõttu väga tugevalt.

• Anduri ja kaamera tuvastusvõime muutub järsult, kui auto sõidab üle kiirustõkke.

• Eesolev sõiduk liigub sõidusuunas

• Eessõitev auto peatus sõidusuunas.

• Ees olev sõiduk liigub teie auto poole või tagurdab.

• Olete ringteel ja ees liikuv sõiduk sõidab mööda ringteed.

• Eestvaates oleva kaamera vaatevälja, näiteks taustvalgust, peegeldunud valgust ja pimedust, on keeruline kindlustada.

• Kui esikaamera on pideva pesuri pihustamise ja klaasipuhasti töötamise tõttu blokeeritud.

• Ees olev sõiduk on eriotstarbeline sõiduk, haagis või ebahariliku pagasi kujuga veok.

• Ümbritsev valgus on liiga hele või hämar.

• Eestvaatekaamera on saastunud esiklaasi toonimise, kinnituskile, veekindla katte, võõraste materjalide nagu kleebis, putukate jms tõttu.

• Kui eestvaatekaamera (koos objektiiviga) või esiradar on kahjustatud.

• Kui ei kasutata esilaternat ega kasutata lähitulesid öösel või tunnelis.

• Taustvalgus paistab sõiduki sõidusuunas. (Sealhulgas lähenevate sõidukite esitulede suunas.)

• Kui sõiduki tagaosa on väike või madal.

• Kui haagis või muu sõiduk pukseerib ees olevat sõidukit.

• Kui ees oleva sõiduki kliirens on kõrge.

• Kui ees olev sõiduk vahetab ootamatult sõidurida.

• Sõidetakse kurvilisel teel

Kui sõidetakse kurvilisel teel, ei pruugi esikokkupõrke ennetussüsteem alati ettenähtud viisil töötada.

Esivaatekaamera või esiradaranduri tuvastusfunktsioon ei pruugi kurvilisel teel ees liikuvat sõidukit, jalakäijat või ratturit tuvastada.

Selle tulemusel ei pruugi süsteem juhti hoiatada või pidurdada, kui seda tegelikult teha tuleks.

Pöörake alati tähelepanu tee- ja sõiduoludele ning vajutage vajadusel sõidukiiruse vähendamiseks ja ohutu pikivahe säilitamiseks piduripedaali.

Kurvi läbimisel võib esikokkupõrke vältimissüsteem tuvastada kõrvalrajal või teepiirdest väljaspool liikuva sõiduki, jalakäija või ratturi.

Sel juhul võib funktsioon asjatult juhti hoiatada ja pidurdada. Jälgige sõidu ajal alati tähelepanelikult teed ja ümbritsevaid liiklusolusid!

• Sõit kaldus teel

Kui autoga sõidetakse kallakust üles või alla, ei pruugi FCA korralikult töötada. Esikaamera või radaranduri tuvastussüsteem ei pruugi ees liikuvat sõidukit, jalakäijat või ratturit tuvastada.

Selle tulemusel võib süsteem juhti hoiatada ja pidurdada ilma asjata või ei hoiata juhti ega pidurda, kui seda tegelikult teha tuleks.

Kui funktsioon tuvastab nõlva ületamisel ootamatult ees liikuva sõiduki, jalakäija või ratturi, võite tunda järsku aeglustamist.

Kui sõidate kallakust üles või alla, jälgige alati hoolikalt teed enda ees ning vajutage vajadusel sõidukiiruse vähendamiseks ja ohutu pikivahe säilitamiseks õigeaegselt piduripedaali.

• Sõiduraja vahetamine

Kõrvalrajast teie ritta sõidurada vahetavat autot ei pruugita tuvastata isegi siis, kui auto jõuab anduri tööpiirkonda.

Eriti siis, kui auto järsult kõrvalt reast teie sõiduritta siseneb, ei pruugita seda tuvastada. Olge alati väga tähelepanelik.

Kui liiklusolud nõuavad tihedat peatumist (nt ummikus) ja teie ees peatunud sõiduk lahkub teie sõidurajalt, ei pruugi esikokkupõrke ennetussüsteem järgmist sõidukit, mis nüüd teie ees on, kohe tuvastada. Sellisel juhul peate ise ohutut pikivahet hoidma ning vajadusel sõidukiiruse vähendamiseks ja ohutu pikivahe säilitamiseks piduripedaali vajutama.

• Auto tuvastamine

Kui eessõitval autol on raske tahaulatuv koorem või suur kliirens maapinnast, võib see ohtliku olukorra tekitada. Pöörake sõidu ajal alati tähelepanu teele ja liiklustingimustele. Vajadusel vajutage pikivahe suurendamiseks kiiruse vähendamiseks piduripedaalile.

Jalakäija või ratturi tuvastamine

Järgnevalt kirjeldatud olukordades võib süsteemi tuvastusvõime olla piiratud.

• Jalakäija või rattur ei ole tervenisti esikaamera poolt tuvastatav, jalakäija on näiteks kummargil või ei kõnni püstiselt.

• Jalakäija või rattur liigub väga kiiresti või ilmub esikaamera tuvastuspiirkonda väga järsku.

• Jalakäija või rattur kannab riideid, mis sulavad ühte tema taustaga, raskendades tema tuvastamist esikaamera tuvastusfunktsiooniga.

• Väljas on liiga valge (nt sõidetakse otseses päikesepaistes või päikesevalgus peegeldub) või liiga pime (nt öösel pimedas maapiirkonnas).

• Jalakäijat või ratturit on raske tuvastada ja eristada teistest ümbritsevatest objektidest, nt jalakäijad või ratturid on mitmekesi koos või tegu on suure rahvahulgaga.

• Kui on objekt, mille kuju või välimus sarnaneb inimesega

• Jalakäija või jalgrattur jääb anduri vaatealast allapoole

• Andur ei suuda jalakäija kontuuri tuvastada muude profiili muutvate objektide, näiteks liikumisabivahendite tõttu

• Esikaamera on määrdunud või mõne takistusega kaetud.

• Halvad ilmatingimused nagu tugev vihm või lumi takistab eesmise radarianduri või esikaamera vaateulatust.

• Valgus (nt tänavavalgustus või vastutulevate sõidukite tuled) peegeldub märjalt teekattelt või lompidelt.

• Nähtavust segab pimestav päikesevalgus.

• Esiklaas on udune, takistades selget vaadet sõiduteele.

• Auto rappub sõidu ajal halbade teeolude tõttu väga tugevalt.

• Jalakäija või rattur ilmub ootamatult auto ette

• Kui ees olev jalgrattur sõidab sõidusuunaga risti

• Elektromagnetiliste häirete puhul

• Auto sõidab metalli sisaldavate esemete läheduses, nt ehituskonstruktsioonid, raudtee jne.

• Kui jalgratta materjal radaril hästi ei peegeldu

• Kui jalakäija või jalgratturi kõrgus on väike.

• Kui jalakäija või jalgratturi käitumine on ebastabiilne.

• Jalakäija või rattur ilmub ootamatult auto ette.

• Kui jalakäijaid või jalgrattureid on palju.

• Kui on objekt, mis peegeldab hästi radarit (näiteks kaitsepiire või lähedal asuv sõiduk)